Siin on lühike lugu, mis on inspireeritud klassikaliste mängude loendist ("Mängude loend"): Viimane Salvestus
Leo istus oma kulunud tugitoolis, ekraanivalgus peegeldumas prilliklaasidelt. Kell oli ammu üle südaöö. Ta vaatas oma "Mängude loendit" – digitaalset riiulit, mis oli täis seiklusi, mida ta oli lubanud endale kunagi lõpuni mängida. Kuid üks mäng oli eriline. Aegade Kaja . MГ¤ngude loend
Täna öösel oli teistmoodi. Ta tundis endas uut otsustavust. Ta valis Aegade Kaja , laadis oma salvestuse ja tegelane, rändur nimega Aethel, ilmus taas pimedasse koopasse. Klõps, klõps. Hiireklahvid kajasid tühjas toas. Siin on lühike lugu, mis on inspireeritud klassikaliste
Ta sulges mängu, vaatas oma loendit ja naeratas. Aegade Kaja oli nüüdseks kustutatud – see oli lõpuks läbitud. Ta võttis järgmise mängu. Kuid üks mäng oli eriline
Lõpuks jõudis ta ukseni, mida ta polnud kunagi varem avanud. Selle taga ootas Valguse Koda.
Kas soovid, et see lugu jätkuks, või kirjutan hoopis teistsuguses žanris (näiteks ulme või põnevus) loo?
Ta oli selle ostnud kümme aastat tagasi. Aegade Kaja oli kuulus oma avatud maailma ja keerulise loo poolest. Leo oli alustanud seda viis korda, kuid alati jäänud pidama "Valguse Koopa" tasemel. See oli liiga raske, liiga pime.